Kolmapäev, 2. märts 2016



Digitaristu hetkeseisu kirjeldus

Küsimus-teema
Vastus
  1. Asutuse nimi ja küsimustik täitja(d)

Lähte Ühisgümnaasium
Üllar Loks, Reet Rosenberg, Toivo Reitalu                         
  1. Kui palju on asutuses õpilasi ja personali?


506 õpilast ja 50 õpetajat
  1. Milline on digivaldkonna meeskond?

Toivo Reitalu – arvutispetsialist, 
Tiit Helm – infojuht,
Tiit Mauer – HITSA koolitaja
  1. Millised on digivaldkonna koostööpartnerid?


Telia, EeNet, PC-Expert, IT Shop
  1. Kui palju ja millised on asutusel lauaarvuteid, sülearvuteid, tahvelarvuteid?

2 arvutiklassi: 
esimeses arvutiklassis 30 arvutit, 
teises arvutiklassis 20 arvutit.
esimeses arvutiklassis 1 a vanused arvutid, teised arvutiklassis 4 a vanad arvutid
Klassiruumides õpetaja lauaarvutid: 
38 arvutit, läp-topid 5 õpetajal.
Nutitahvlid: 25 komplekt (algklassides).
  1. Millised õpiriistvara lahendusi kasutatakse?

Dataprojektor igas klassiruumis: 
37 dataprojektorit. 
3 dokumendikaamerat, 
3 puutetundlikku tahvlit.
16 robootikakomplekti NXT. 
5 Robotic HomeLab Kit komplekti
  1. Milliseid õpitarkvara lahendusi kasutatakse?

Õppekeskkonnad: getkahoot.com, learningapps.org  õpetaja edu.ee, miksike.ee, koolielu.ee, chemicum.com, mudelid.5dvision.ee, orgaanilinekeemia.ee, prezi.com,filmi.arhiiv.ee,teachertube.com, jt.
Programmidest: Geogebra, T-algebra, SolidEdge, Audacity, Movie Maker, SketchUp, CodeBlocs, LEGO MINDSTORMS Edu NXT, jt.
  1. Millised on põhilised kasutatavad kontorirakendused ja -lahendused?

MS Office 2013
  1. Kui palju on servereid ja milliseid serverlahendusi kasutatakse?

Kasutame Telia veebiserverit kooli kodulehekülje hoidmiiseks.
  1. Milline on traadita andmeside olukord?

WiFi võrk on olemas õpetajatele. Õpilastele kasutamiseks wifivõrk on kooli ühiselamus.
  1. Milline on välise andmeside olukord?

Andmeside Telia 100/100 ühendus. 
Õpilaste kasutuses klassivõrk ja õpetajate võrk on lahutatud.
  1. Milline on andmete varukoopiate loomise korraldus?

Kasutame Googel Drive. 
Teeme varukoopiaid regulaarselt, igas kuus.
  1. Kas ja millised digivaldkonna kordasid ja dokumente on olemas?

Arvutiklasside kasutamine juhend.
  1. Kui suur on digivaldkonna eelarve?

5000 - 7000 .- eu
  1. Millist ja kui palju on õnnestunud leida rahastamist väljaspool haldaja finantseerimist?


  1. Millises ulatuses on digivaldkonna areng kirjeldatud?

Kooli arengukavas on kümmekond lauset.
  1. Millised on suuremad takistused digilahenduste ulatuslikumal kasutuselevõtul?

Võib olla arengukava ja arengustrateegia puudumine.
  1. Millised on ideed takistuste ületamiseks?

Koostada koolile digiarengukava. 
Täpsustada varukoopiate loomise korraldust.

Esmaspäev, 4. jaanuar 2016

Koolide külastuse kokkuvõte


Viljandi Kutseõppekeskus

Vaatles Tiit Mauer. 
Haridustehnoloog 0,5 kohta , lisaks annab matemaatika tunde
Kogu arvutiparki haldab administraator, kes on ühtlasi IT tugi kasutajatele. Infotahvleid, mis koridorides on, juhib ka tema.
Kõikides õpperuumides on Smarttahvel koos lähikuva projektoriga. Õpetaja töökoht on varustatud arvutiga. Kõigil õpetajatel on lisaks sülearvuti. Paljudes klassides saab kasutada vastamiseks klikkerite süsteemi.
Arvutiklass Mac arvutitega. Ühiskasutuses 15 tahvelarvutit.

Viljandi Gümnaasium

Vaatles Tiit Mauer. 
Haridustehnoloog 1,0 kohta matemaatiku taustaga, õpetab väikese koormusega programmeerimist. Klassides arvuti, dataprojektor ja dokumendikaamera. Enamikes ruumides valgetahvel ja eno-tahvel. Koolil on arvutiklass ja 100 sülearvutit, neist 50 on õpilaste kasutuses ja 50 õpetajatel. Tahvelarvuteid koolil pole. VOSK on lubatud ja soositud.

Tallinna Lilleküla Gümnaasium

27. november, kooli külastasid Üllar Loks - direktor, Anneli Kumar – korraldusjuht ja Reet Rosenberg – õppejuht.
Väga süsteemne digivahendite kasutamine kogu koolis. Arengu eestvedaja on haridustehnoloog (0,5 kohta, inglise keele taustaga)tugev toetus on direktori, õppejuhi ja IT juhi poolt. Sundi pole aga kogu kollektiiv tuleb hästi kaasa.
IT juht (1,0 kohta)haldab kogu tehnikat ja võrku. 5. klassis õpetab arvutiõpetust.
WiFi võrk toimib üle kooli. Õpilaste ja õpetajate võrk on lahus. Igaüks sisenen oma salasõnaga.
Koolis 3 infotelerit koridorides, infot paneb sinna õppejuht.
VOSK on koolis soositud ja õpilaste poolt hästi vastuvõetud.
1 arvutiklass 30 kohaline, mida saab vajadusel pooleks jagada. Hetkel 2 sülearvutite kappi (20-25 arvutit) ühiskasutuseks, kolmandat komplekteeritakse.
30 i-Pad, mida saab tunniks broneerida.
Igal õpetajal on sülearvuti, klassides muidu enamasti arvuteid ei ole.
Aineklassides on dataprojektorid , 8 Smart-tahvlit (algklassides) ja 7 Pramouthen tahvlit. Paljudes ruumides dokumendikaamerad. Loodusainetes Vernieri komplektid. Meediavahendeid(diktofon, kaamera) saab õpilane koolist oma töö jaoks laenutada.
Koolis on läbimõeldud õpilaste digioskuste arendamine:
1.klassides programmeeritakse lihtsaid iPad appe
2.klassides Microsofti programmid Scratch jne. Sealt algab ka tihedam ainete õppimine arvutiklassides.
3.-4. klass lihtsamad robootikakomplektidega töö
5. klass õpib ainsana arvutiõpet võttes kokku algklassides õpitu ja pannes oskused vajalikku süsteemi
6.-9. klass IT oskuste arendamine on jagatud erinevate ainete vahel . IT oskused tekivad koos aineoskustega. 7. klassi loovtöö on tihedalt seotud digioskuste kasutamisega.
Gümnaasiumi digiõpe on seotud õpilase õppesuunaga (humanitaar, reaal, sport-rekreatsioon). Õpitakse meedia-, robootika jne programme. Levinud on oma tegevuse dokumenteerimine ajaveebina. Õpilased osalevad ka õppekava arenduses, näiteks 12. klass 3D printimise töörühmas.

Salme Põhikool Saaremaal

Salme põhikooli  külastasid 11. novembril  Reet Rosenberg – õppejuht, Kristi Jalukse – inglise keele õpetaja, Anneli Kumar – korraldusjuht ja Tiit Helm – infojuht.
Päev algas 3.klassi tunnivaatlusega.  Toimus eesti keele tund,  kus kasutati palju digivahendeid.  Tund algas õpilase iseseisva loovtöö näitamisega, kus poiss oli valmis teinud kaks lühikest animatsiooni. See seondus varem käsitletud teemaga.
Koduse töö kontrollimine toimus dokumendikaamera vahendusel: ühe õpilase töö kuvati ekraanile, kus sai ta ise vigu parandada, parandused salvestati digitaalselt. Teised kontrollisid oma kodutööd selle järgi. 
Tund jätkus tahvelarvutitega. Reeglid olid paigas, sest lapsed teadsid, mida ja kuidas tegema peavad. Tahvelarvuteid olid õpilased selleks ajaks saanud kasutada üks kuu. Arvutid ja kõrvaklapid  võeti laadimiskorvist. Õpilased avasid QR-koodi abil virtuaalse töölehe, millel oli link audiofailile ja küsimused, küsimused olid ka paberkandjal. Õpilased pidid esmalt kuulama audiofaili läbi ja teistkordsel kuulamisel vastama töölehe küsimustele. Kahjuks siis kooli wi-fi võrk takerdus ja kõik ei saanud teist korda faili kuulata ja pidi jätkama tööd raamatu abil. See näitas, et õpetajal oli plaan B olemas ja töö sai jätkuda. Tund sujus hästi ja ei kaasnenud segadust wi-fi võrgu katkemise tõttu.

Edasi tutvusime multimeediaklassi, serveriruumi ja arvutiklassiga.
Multimeediaklassis oli varasema projektiga hangitud viis iMac arvutit. Seal toimub 1.-3.kl. meediaring, kus õpitakse tegema videoklippe ja animatsioone, tehtud oli ka multikapaviljon. Selle käigus kasutatakse digitaalseid kaameraid.
Arvutiklassis on 17 töökohta ja puutetundlik tahvel. Arvutikohad on kasutatavad iseseisvate töökohtadena, kuid kõik rakendused (vajalikud programmid) käivitatakse serverist. Samuti salvestatakse valminud dokumendid serverisse või kasutatakse pilverakendust.
Kooli juhib väga aktiivne direktor, kes väga toetab kaasaegse tehnoloogia kasutamist õppetöös ja kooli korralduses ning on ise eeskujuks nende kasutamisel. Haridustehnoloog alustas 2010.a. 0,25 kohaga, 2015.a. suurendati 0,5 kohale. Ta on algklasside õpetaja ja annab ka meediat ja arvutiõpetust. Tema ülesandeks metoodiline abi, kolleegide toetamine kui  ka koolitamine infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel. Paljud õpetajad on sellega kaasa tulnud, osad alles omandavad neid oskusi. Haridustehnoloogi toetab arvutispetsialist, kes tegeleb peamiselt riistvara ja arvutivõrgu haldamisega.„Digiajastu“ Salme kooli  sai alguse digidokumentatsiooni tekitamisest, sest  paberi kulu väga suur ja dokumendid ei jõudnud õigeaegselt, kuhu vaja. Loodi ühtne Google Drive süsteem, kuhu kõik dokumendid virtuaalselt salvestatakse. Seal tehakse ka ühiseid dokumente, mida paralleelselt saab täiendada. Loodi kodulehele intraneti võimalus. Kodulehele saavad uudiseid lisada kõik õpetajad.
Kool paistab silma aktiivse projektide kirjutamisega,  neid  kirjutavad 1 algklasside õpetaja, 1 vanema astme õpetaja ja direktor. Tänu sellele on koolis palju huvitavat tehtud ja saadud ringi käia ning kõike seda kajastatakse aktiivselt digivahenditega kodulehel kui klasside blogides. Sel päeval, kui käisime Salme koolis, toimus teemanädala raames meestepäeva tähistamine ning vahetundides toimunvates tegevustes kasutas huvijuht digitaalsete abivahenditena nutiseadmeid.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et Salme kool on väga kaasaegne ja kasutab palju digivahendeid. Suur roll selles on kooli direktoril, kes ise neid võimalusi väga palju kasutab. Haridustehnoloog on viie aasta jooksul palju ära teinud ja koolis on väga süsteemne IT-vahendite ja süsteemide kasutamine.



Esmaspäev, 9. november 2015



Külastatud koolid

Põltsamaa Ühisgümnaasium

IT tehniliselt tasemelt  ja gümnaasiumi õppesuundadeleoluliselt kõrgem kui enamik eesti koole. 
Küberkaitse õppesuund/droonid ja IT süsttemispetsialistide kutse eelne õpe.

Koolil on täiskohaga haridustehnoloog. 3 päeval tegutseb algkooli majas ja 2 päeval gümnaasiumi majas. Tema tööülesannate  hulka ei kuulu IT toe pakkumine kuigi ta valdab ka seda.
Kõikjal toimib WIFI ühendus.
Koolis on kasutusel mitmekesist taristut.
  Sammastahvel
  3D skänner
  3D printer
  Mitu arvutiklassi, laptopi park, tahvelarvutid
Robootikat õpetatakse kõikides klassides ja ka lasteaias.
Gümnaasiumis õpitakse programmeerimist.

Samsung School laptopiklass
Tarkvara võimaldab õpetajal järgida iga arvuti ekraanil toimuvat, ta saab ekraani lukustada ja individuaalseid ülesandeid jagada.

Kui HITSA abiga toimuks ühishange, mille abil kõik eesti koolid sellise tarkvara saaksid siis oleks see juba digipööre ja muudaks õpetajate töö lihtsamaks ja õppimise huvitavamaks.


Adavere Põhikool

Väike arvutiklass ja 10 tahvelarvutit
Arvutispetsialist ja haridustehnoloog ühes isikus

Jõhvi Gümnaasium

Koolis tööl nii haridustehnoloog kui arvutispetsialist
Õpetajate valimise üks nõue oli IT pädevus.

40 laptopi ja 60 tahvelarvutit. Klassikalist arvutiklassi pole.
VOSK soositud
Koolis üks teisaldatav interaktiivne tahvel


Õpilaste üks õppimise nõue on digiportfolio.

Kolmapäev, 7. oktoober 2015

Meeskonna tutvustus


Üllar Loks
Lähte Ühisgümnaasiumi direktor


Arvutioskustelt iseõppija, oskan seda mida olen rohkem kasutanud (Office pakett, e-kool, Google vahendid, Moodle). Puuduvad süsteemsed arvutioskused, seetõttu on iga uue asja õppimine seotud raskustega. Ma ei oska ka koolitajatele seletada oma tõrke põhjuseid ning koolitajate jutt pole mõnikord mulle arusaadav, kuna puudub teadmine arvutialastest mõistetest.





Reet Rosenberg 

Lähte Ühisgümnaasiumi õppejuht.

Minu arvutikasutaja oskused on iseõppija tasemel. Oskan seda, mida igapäevatöös vajan: ekool, Office, mingil määral Moodle, Google Drive keskkond.






Anneli Kumar

Lähte Ühisgümnaasiumi korraldusjuht 

Arvutialased teadmised jäävad igapäevatöö tasemele: kasutan Office Wordi ja Excelit, e-kooli, Google vahendeid, Power Pointi, varasemalt aktiivselt Moodlet. Algteadmised olen omandanud kursustel, edasi uusi asju peamiselt  iseõppimise teel (elu nõuab). Kui igapäevaselt uusi teadmisi ei rakenda,  siis oskused ununevad kiiresti.   Ei pea end arvutiinimeseks (vahel ei saa arvutiga üldse läbi!), kuid õnneks on olemas abivalmid kolleegid, kes aitavad ja jagavad häid näpunäiteid.
 

Lähte ühisgümnaasiumi tutvustus



Lähte Ühisgümnaasium on 500 õpilase ja 50 õpetajaga kool.  Kõik kooli hooned on renoveeritud ja kaasaegselt sisustatud. Kooliga ühes kompleksis töötavad Tartu Valla Spordikool  ja Tartu valla Muusikakool.











Üle 15 aasta on kool pakkunud õppimisvõimalusi kaugemate piirkondade õpilastele, sest kooli käsutuses on 72 kohaline õpilaskodu.






Oleme uhked, et:
  • meil on õppimist toetav kujundav hindamine  1. ja 2. kooliastmes. Oleme suutnud luua meile sobiva toimiva süsteemi;
  • põhikoolis on loodud ja mehitatud hästi toimiv õpiabisüsteem, kus töötab 7 inimest
  •  (kõneravispetsialist, psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja 3 abiõpetajat, kes on ka koos põhiõpetajaga ainetunnis);
  • gümnaasiumis on pikaajaline kogemus uurimistööde juhendamisel,  õpilased on neid teinud ligi 20 aastat;
  • koolil on 2 arvutiklassi kokku 50 arvutiga. Kõik õpperuumid on varustatud arvuti ja projektoriga.
  • 4 õpperuumis saab kasutada interaktiivset tahvlit, 1. kooliastmes on kasutusel tahvelarvutid.


Teisipäev, 6. oktoober 2015

Ootused koolitusele ning eesmärgid.

Kuna koolituse pealkiri on piisavalt üldine, siis ei oska koolituselt midagi oodata. Loodame siiski saada kasulikke oskusi digivahendite  kasutamiseks õppeprotsessides ja kooli juhtimises. Loodame ka kaaskoolitatavate headele kogemustele.
Eesmärgid:
  • saada uusi teadmisi ja oskusi;
  • areneda süsteemsemaks;
  • saada e-õppest ja hariduse digipöördest parem pilt;
  • omandada uusi kogemusi kaaskoolitatavatega suheldes.